Tantsulavastuse tööprotsessist - Jaan Ulst

"Ta seisab nende ees."

Kõlab nii füüsilise lausena, et võib olla terveks motiiviks kogu etendusele. Samas on tegemist nii neutraalse lausega, et selle võib keerata nii heaks kui halvaks, mustaks ja valgeks.

Kas pole vapustav hetk! Vabadus! See sama vabadus, mis on meie liigutustes: võime valida kuhu ja kuidas liigume.

See on algus. Piiride paika panemine. Otsustada kui suures maailmas hakkan looma tantsu. Kas me saame üldse maailma suuruse üle otsustada? Ehk on maailm alati sama suur ja me saame ainult selle ruumi täitmise üle kaasa rääkida.

Mis on hea etendus? Kui täidetud peaks see maailma ruum olema?

Minu õpetaja on öelnud, et üks etendus on justkui puu, mille mõtteline joonis on ruumis juba olemas. Puu teab kuhu kasvada ja meie peame seda lihtsalt kasvatama ning laskma kasvada.

See räägib justkui meie alateadvusest, millel on meiega plaan. :)

Esietendus saab olema 9.mai 2012 Sadamateatris Tartus.

http://www.vanemuine.ee/kreutzwald-meets-dance

Meeskonnast:

Koreograaf: Jaan Ulst

Helilooja: Liisa Hirsch

Kunstnik: Maarja Meeru

Dramaturg: Liina-Riin Olmaru

Tantsijad: Vanemuise balletist

Muusikud: Vanemuise sümfooniaorkestrist

Mõtestus - Aed armastusele vabaduses

Mõtestan oma koreograafilist loomingut. Ilmselgelt tahan haarata kaugele minevikku kui ka tulevikku - oleviku punktis Tallinnas, oma lapsepõlvekodus Koplis. Aeg on üks olulisemaid meetodeid. Aeg ongi see aed, mida ikka ja jälle avastama lähen, aed armastusele vabaduses, mis tõkestamatult peaks ületama kõik noorusest tulenevad nõrkused tema tugevustele.

Kaks vastandlikku kuid sarnast inimpõlve on koos ühel nendest lõpututest paralleelsetest ajatelgedest. Universum. Ulatus, mis pingutab kahe eksistentsiaalse punkti liikumiste vahele jäävat energiat pingestatult müstiliselt. Kosmos.

Kolmas on kõrvale jäetud distants, mis hoiab elu liikuvana. Avatud võimaluste sülem, mille mõõtmed ja suurus pole inimese enda otsustada - see on meist olenemata. Olgu see kas või maa, õhk või taevad. Paradoks.

                  Publik.

Inimene seisab aja poolt puretud, kuid siiski looduse poolt loodud maastikul. Ta ei seisa üksi, kaksi, kolmi, vaid lõpututel hulkadel kokku kogunenud hingede seltsis. Kosmiline vaheala, mis ei ole enam kolm kuud tagasi koolnu, vaid juba teadmata võõrad tuttavad. Me kõik otsime oma kohta. Isegi peale elu.

Kuna me midagi ei tea, siis…

peame looma taas ajasränduri - Inimese, kes kõnnib, hüppab, jookseb, kukub, lamab päevi nõnda, et nähtamatuks muutub. Ta istub ja sööb, siis jälle pöörleb ümber oma telje nagu Maa. Lisaks näeb, kuuleb ja mõtleb, tervitab võõrast vastutulijat.

Nõnda paistab ta hästi päikesele, kõiksuse tuultele on ta puhuda, kuule aga virvenduseks ja maale tema armastuse suurim raskus.

On viiskümmend aastat juba möödunud, ja aeg on pöörata selg, et edasi liikuda. Ikka kõndida ja mõelda, joosta ja magada… Sest siis pikeneb elu, kus tasapisi hakkame mäletama asju olevikuta - elu enne elu, mis on vaese inimese igavik nii ees kui taga nii elus kui surmas. Koreograafia loobki selle ajasränduri nagu inimene loob inimese nagu Jumal lõi Inimese Maailma.

                                                                                               

                                                                             Manifest 10.12.2011, Kaspar Aus

UUDIS! UUDIS! UUDIS!

Koreoblogi kutsub inimesi kirjutama kaasaegse koreograafia tähendusest, positsioonist ja tähtsusest Eesti kultuurimaastikul ja ühiskonna struktuuris laiemalt. Teemat võib võtta paindlikult ja interpreteerida enda äranägemise järgi.

UUS! NOORTE KRIITIKUTE LUUBI ALL

Kultuurikajastamise foorum LUUBI ALL kutsub osalema II noorte kriitikakonkursil.

Luubi All konkursi tähtaeg pikendatud 15. juunini.

Luubi All toimkond vabandab kõigi ees, kes õigeaegselt konkursile oma tööd esitanud on ja palub kõigil, kes enne 26. maid oma tööd esitasid, täita uuesti ankeet ja anda endast märku emailiga aadressile luubiall@luubiall.ee.

Seoses veebilehe ankeedi tehniliste probleemidega, võib olla osa töid jäänud meie postkasti laekumata.

Ankeeti on võimalik uuesti täita siin: http://www.luubiall.ee/?page_id=189

Et veenduda, et ankeet on korrektselt täidetud ja meieni teele pandud, peaks jälgima, et ilmuks tekst Edastatud. Täname! Küsimuste või probleemide korral kontakteeruge luubiall@luubiall.ee

I etapi uus tähtaeg on 15. juuni, kõik peale antud kuupäeva laekuvad tööd osalevad juba II etapi hindamises, tähtajaga 31. oktoober.

Konkurss teeb koostööd kunstitrienaaliga EKSPERIMENTA 26.04.–14.06.2011. Festival kutsub osalema näitustel ja pedagoogilises programmis: Ekspositsiooni tõlkimine, Vaata ja kommenteeri Eksperimenta! tegemisi läbi joonistuste! ja Kunstiväitlus POOLT ja VASTU.

Lähem info: www.eksperimenta.net/eksperimenta/educational-programme/?lang=et

NOORTE KRIITIKUTE LUUBI ALL 2011

2011. aasta kriitikavõistlus viiakse läbi kahes etapis

Esimene etapp 01.01.–31.05.2011, pikendatud 15.06.2011

Teine etapp 01.05.–31.10.2011

Konkursile esitatavad tööd peavad kuuluma vähemalt ühte allpool nimetatud põhivaldkonda:

Muusika, tants, kunst, film ja interdistsiplinaarsed üritused.

Erilise tähelepanu all on igasugused multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitus-installatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivali ülevaated jpm. kõikjal Eestis. Filmiürituste kajastusi ootame eelkõige väikeste programmkinode kavadest (nt Kinomaja, Sõprus, Artis, Kumu Tallinnas) ja festivalidelt.

Esimeses etapis konkureerivad tööd peavad laekuma hiljemalt 15. juuni 2011.

Arvesse lähevad tekstid, milles kajastatud sündmused toimusid ajavahemikul 01.01.–14.06.2011

Võistlus viiakse läbi kahes vanusegrupis ja kahel tasandil:

1) noored vanuses 15 kuni 18

2) täiskasvanud alates 19. eluaastast

(A) poolprofessionaalne tasand

(B) avatud blogitasand

Konkursi ideeks on julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja tulevikulugejale talletama meid ümbritsevat kultuuri. Konkurss toimub sel aastal eesmärgiga haarata võimalikult laialt 2011. aasta kultuurisündmusi. Samas pakume võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks.

Ootame tekste jooksvalt, kuid iga etapi puhul lähevad hindamisele vastavaks tähtajaks esitatud kirjutised.

Konkursil jagatakse erinevaid tunnustusauhindu (sh lugejate lemmik), kontsertide ja muude ürituste piletid, sh. kinkepiletid ning eriauhindu erinevates kunstivaldkondades.

Blogitasandil antakse välja ka igakuist kiireima kirjutaja auhinda.

Konkurss toimub Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viiakse läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht.

Konkursi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakond, Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit.

Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

TÄPSEM INFO KODULEHEL www.luubiall.ee

ja Muusikaosakonna veebipäevikus aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog

LUUBI ALL toimkond

Gerhard Lock, Mari-Liis Rebane, Marje Ingel, Mariliis Mihhejev, Kaspar Aus

NOORTE KRIITIKUTE LUUBI ALL 2011

Kultuurikajastamise foorum LUUBI ALL koostöös Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonnaga kutsub osalema II noorte kriitikakonkursil.

2011. aasta kriitikavõistlus viiakse läbi kahes etapis

Esimene etapp 01.01.–31.05.2011

Teine etapp 01.05.–31.10.2011

Konkursile esitatavad tööd peavad kuuluma vähemalt ühte allpool nimetatud põhivaldkonda:

Muusika, tants, kunst, film ja interdistsiplinaarsed üritused.

Erilise tähelepanu all on igasugused multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitus-installatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivali ülevaated jpm. kõikjal Eestis. Filmiürituste kajastusi ootame eelkõige väikeste programmkinode kavadest (nt Kinomaja, Sõprus, Artis, Kumu Tallinnas) ja festivalidelt.

Esimeses etapis konkureerivad tööd peavad laekuma hiljemalt 31. mail 2011.

Arvesse lähevad tekstid, milles kajastatud sündmused toimusid ajavahemikul 01.01.–31.05.2011

Võistlus viiakse läbi kahes vanusegrupis ja kahel tasandil:

1) noored vanuses 15 kuni 18

2) täiskasvanud alates 19. eluaastast

(A) poolprofessionaalne tasand

(B) avatud blogitasand

Konkursi ideeks on julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja tulevikulugejale talletama meid ümbritsevat kultuuri. Konkurss toimub sel aastal eesmärgiga haarata võimalikult laialt 2011. aasta kultuurisündmusi. Samas pakume võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks.

Ootame tekste jooksvalt, kuid iga etapi puhul lähevad hindamisele vastavaks tähtajaks esitatud kirjutised.

Konkursil jagatakse erinevaid tunnustusauhindu (sh lugejate lemmik), kontsertide ja muude ürituste piletid, sh. kinkepiletid ning eriauhindu erinevates kunstivaldkondades.

Blogitasandil antakse välja ka igakuist kiireima kirjutaja auhinda.

Konkurss toimub Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viiakse läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht.

Konkursi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakond, Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit.

Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Konkurss teeb koostööd kunstitrienaaliga EKSPERIMENTA 26.04.–14.06.2011. Festival kutsub osalema näitustel ja pedagoogilises programmis: Ekspositsiooni tõlkimine, Vaata ja kommenteeri Eksperimenta! tegemisi läbi joonistuste! ja Kunstiväitlus POOLT ja VASTU.

Lähem info: www.eksperimenta.net/eksperimenta/educational-programme/?lang=et

TÄPSEM INFO KODULEHEL www.luubiall.ee

ja Muusikaosakonna veebipäevikus aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog

LUUBI ALL toimkond

Gerhard Lock, Mari-Liis Rebane, Marje Ingel, Mariliis Mihhejev, Kaspar Aus

Pressiteate koostas: Mariliis Mihhejev (mariliis@live.de)

Liikumise ja seisundi dihhotoomiast

autor: Gerhard Lock

Tervikliku tunnetuse analüüsimine

Terviklik tunnetus kui tunnetuse ideaal liigitub Judith Jarvis Thomson’i järgi põhjuseks millelegi, mis on põhjus uskumiseks. Läbi David Hume’i olemise viiside eristuse avaneb uskumises ja soovimises moraalne hindamine. Viisis, kuidas me põhjusi otsime ja leiame, väljendub ka uskumus enda olemise kohta. Kui mu tunnetus lähtub terviklikkuse tundest, siis Hume’i eristus näib meelevaldne. Eristamine käib küll loogilisena põhjuse olemise kohta, kuid just see eristuse tegemine viib uskumise objekti loogilse analüüsi küüsi. Et me põhjuse analüüsi eeldame, on uskumuse põhjuseks, milles avalduvad kahtlused käsitlematuna näivatesse ideaalidesse. Ideaalid on kasutatavad tunnetuse vahendina enese eesmärkide loomisel, kuid jäävad tunnetuse kui aktiivses seisukohas avalduva kontrolli vahetust ulatusest väljapoole. Seetõttu võib tunnetust iseloomustada terviklikkuse taotlus, milles seisneb Hume’i käsitlusena soovimises väljenduva olemise internalistlik hindamine. Sel juhul on internalistliku hindamise näol tegemist terviklikust tunnetusest lähtuva katsega siiski puuduvat terviklikku soovida.

See eristus uskumise ja soovimise vahel on vajalik oma olemise analüüsi vastavuse hindamiseks. Kui tunnetus on suunatud tunnetatavale, siis olemine väljendub seisundis, mida tunnetuses taotlen. Olemise tunnetamine seisneb terviklikuks saamise taotlemise proportsionaalses vastavuses terviklikult tunnetamisega. Ühel juhul mul juba on terviklik tunnetus ja ma ei vaja analüütilist arutlust, millega kaasneks samuti verifitseeriv meetod arutluses olevate võimalike vigade tuvastamiseks ja parandamiseks. Teisel juhul ma omistan tervikliku tunnetuse ära tundmise vajaduses analüütilisele eritlemise võimele tervikliku tunnetust iseloomustavaid jooni, mis võimaldaksid vajaliku puudumisel üksikuid pudemeid mõtestatuna näha.

Hume’i eristuse meelevaldsus seisneb kujutluses, mis sellega kaasneb. See eeldab nägemist, et tervik olemise soovimine on lootuse avaldamine millegi püsiva saavutamiseks, milleks siinses käsitluses võiks olla terviklikuks saamine. Püsiva terviklikkusega kaasneks justkui ihalduslik lunastus, mida tuleb peale soovimist ka saavutama asuda. Püsiva terviku vastandus ebapüsivale eksirännakule, mis ühisosa saavutamise eesmärgil soovmõtlemise illusioonidesse takerdub, on mitte koherentselt vastuoluline. Tunnetamine võib siinjuures olla suunatud vastuolu ületamsele, mis võiks seisneda soovimise ja uskumise nägemises tervikliku tunnetuse eri tahkudena. See tähendaks tervikliku tunnetuse kui tunnetuse aluse võtmist püsivalt muutlikuna, mille vahetutes avaldumise vormides nii soovimine kui uskumine on küll erinevad, kuid tunnetuse terviklikkuse pärast jäetud eristamata.

Siiski on tervik alati analüüsitav ja analüüs ise kutsub välja olukorra, kus algne tervik pudeneb üksikosadeks. Nii leiame end ikka ja jälle avaldamas imestust juhusena näivate kildude paiknemise kohta. Algse terviku seisukohast puudub neil eesmärgistatus kui vajalikuna näiv otstarve. Uskumine ja soovimine on ühe aje eristuvad tahud, mis tegude motiivist lahti muugituna muutuvad loogilises arutluses püsivateks ideedeks. Nendega on käepärane opereerida, kuna arutluskäigu seosed algse kontekstiga jäävad haprateks. Seosed, mis ratsionalistlikus seletuses on nimetatud suhetena, püsivad idee atribuutidena sõltumatutena. Sõltumatus avaldub nii nende ideede rakenduses kui ka abstraktse maastiku näilise vabaduse piirides.

‘Normativity by Judith Jarvis Thomson (2008)’

autor: Rait Rosin

Lühike mõtisklus "System theory of Kaspar Aus" üle

Fotol on koreograafia, mis on tekkinud läbi kriidiga joonistamise, ning on jätnud nõnda jälje. 2010. aasta sügisel paluti mul end tutvustada uutele kunstnikele, kes jätkasid uue hooga residentuuri Daghdha Dance Company all, mille mina juba lõpetanud olin. Mõtlesin õhtul enne magamaminekut, päev enne kokkulepitud ettekannet, mida endast rääkida. Nõnda tekkiski vajadus mõtestada ja seeläbi rääkida tulevastele residentuurikunstnikele oma koreograafilisest protsessist. Puhtalt hetkeseisust, vähesest teadlikust etteplaneeritusest ja emotsioonist see kõik inimeste ette paiskuski: dünaamilise jäljena metsaradadel mustal tahvlil, millest näeme nüüd Robin Parmari fotot. See ongi see koreograafia – rõõmustasin, kui olin end juba ära tutvustanud.

Kõik algab sellest, kuidas mõtestada seost keha ja vaimu vahel. Minu jaoks on nad üks – on üks suur ja ainus mõtlev keha. Kõikide kehas asuvate füüsiliste süsteemide ja vaimse metatasandi vahel eksisteerib dünaamiline seos. Keha on pidevas dialoogis enda sisemuses, kuid samas ka välisega. Dünaamika viitab pidevale muutumisele ja liikumisele. Seosed erinevate kehaliste süsteemide vahel on niivõrd vabad, et pidevalt muutuvad ja reageerivad ‘küsimuse’ ja ‘vastuse’ vormis.

Suurem osa mõtteid on alateadlikud, ja väga vähe teadlikku. Inimene on korra juba mõtestanud, et on olemas ajus alateadlik pool, kus pesitsevad meie unenäodki. Teadlikkus esineb alati, kuid põnev on just see, mis võib olla seal kaugel alateadvuses. Kuidas sealt informatsiooni teadvusesse meelitada? Loomingulises praktikas olen leidnud, et see on suuresti tantsu keel, mis loob kommunikatsiooni alateadvuse ja teadvuse vahel, ja nõnda on ka koreograafia osa. Ja eks ma tegelen ikkagi tantsuga, et ajas rännata. Mõelda, kui palju erinevaid ajamustreid on meie alateadvusse salvestunud, ja kui palju saab sinna veel juurde tulla. Seostan alateadvust rohkem tantsulise liikumisega. Praeguseks olengi vist jälle rännanud oma lapsepõlve, kust kõik alguse sai.

Nõnda kordame elus pidevalt tajumise, kehas salvestamise ja reageerimise jumalikku ringi. See on inimtegevus, mis ei kustu, ja aitab olla suhtes kogu sotsiaalse ja kultuurilise võrgustikuga, olgu see siis perekond, matemaatika, muusika, koreograafia jne. Ega ükski nendest ei eksisteeri iseenesest, vaid seoses üksteisega, kuuludes keerukasse inimsüsteemi. See tähendabki olla inimene, mitte loom!

Tants on see, mis loob seoseid meie sisse ja vahele selles jumalikus ringlevas nägemise ja reageerimise süsteemis, mis on osa päikesesüsteemist universumis. Tants tekib ja kaob, ei tea kuidas ja millal tekib uuesti, püüd on kogu aeg leida ikka ja jälle taas. Siiski ta ikkagi tekib, kuigi vahest ootamatult, ja toob endaga kaasa…, luues koreograafiat, millest võime näha jälgi nüüd üksnes fotol.

autor: Kaspar Aus