raskelt tuleb seekord pilt silme ette
nii palju võib filosofeerida teemadel, mis on etendus, kust ta tuleb, või ta on juba kohal jne
raske on elada ajahetkes, kus sa tead, et etendus tuleb aga kuidas, on veel saladus.
Kohtumised kunstniku ja heliloojaga on andnud mitmeid inspireerivaid ideid, kuid loonud ka teadmise, et etendus pärineb ikkagi ühe mehe seest.
Oma mõtetes otsin pidevalt pilti, kuidas etendus välja hakkab nägema. Seda pilti on aga raske luua. Segajaid on palju. Millist atmosfääri on minul kui kunstnikul vaja, et rääkima hakkaks minu sisemine mina?
Olen tihti mõelnud, et selleks võiks olla kaminas tulesoojus. Proovisin seda maakodus pliidiukse juures järele aga tulemuseks oli vaikus. Ehk on tuli liiga võimas element, mis summutab kogu hinge.
Millegi pärast on saatnud mind idee veega. Kõikjal. Tilk. Tiik. Bassein. Kunstnikul tuli sinna juurde liiv. Liiva salalikkus, karedus ja teralisus - ei kanna mind, aga Vee tarkusi on mulle õpetatud juba lapsepõlvest alates.
Kivi. Maa. Mitte muld vaid kivi. Minu elus puudub stabiilne kivi toa nurgas, mis kutsuks tagasi endajuurde elu üle arutlema.
Tagasi vee juurde. Me ise oleme ka veest ja muuseas, ära märkides, minu idee on juba pea aastavanune, siis aasta 2012 on veedraakoni aasta. Ehk on kõik need signaalid tantsida vees ja koos veega?
Lavameistritelt on juba nõusolekud saadud: pool lava tuleb tiik. Kas teine pool koosneb liivast, vaibast või tantsupõrandast, on veel selgitamisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar